02 Tunne oma õigusi ja kohustus

Nii teie kui tööandja õigusi ja kohustus reguleerivad Soomes seadused ja kollektiivlepingud.

Kedagi ei tohi diskrimineerida vanuse, päritolu, rahvuse, keele, usutunnistuse, veendumuste, arvamuste, poliitilise tegevuse, ametiühingutegevuse, perekondlike suhete, tervisliku seisundi, puude, seksuaalse sättumuse või muul isiklikul põhjusel. Samuti on keelatud diskrimineerimine soo, soolise identiteedi või soolise väljenduse alusel.

Näiteks on keelatud maksta teile madalamat palka, sest olete välismaalane.

Kollektiivleping

Kollektiivleping (soome keeles “työehtosopimus”, sageli lühendatult “TES”) on töötajaid esindava ametiühingu ja tööandjate liidu vahel sõlmitud kokkulepevtööandjate ja töötajate õiguste ja kohustuste ehk töötingimuste kohta. Nende hulka kuuluvad palgad, palgalisa ja tööaeg.

Peaaegu igal sektoril on oma kollektiivleping. Näiteks kaubandussektoril, puhastusteenindusel, hotelli- ja toitlustusvaldkonna, põllumajanduses ja ehitusvaldkonnal on oma kollektiivlepingud. Paluge oma sektori kollektiivlepingut tutvumiseks oma töökohal või ametiühingust.

Võite otsida oma sektori kollektiivlepingut ka Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) veebilehe kaudu (soome, rootsi ja inglise keeles): klõpsake kõigepealt oma sektori kohta lehel Get to know the union (Tutvuge ametiühinguga). Lehe lõpus on link ametiühingu poolt sõlmitud kollektiivlepingutele.

Kollektiivleping võib võimaldada teatud küsimustes kokku leppida kohalikul tasandil. Kohaliku kokkuleppe koostab alati usaldusisik või muu töötajate esindaja koos tööandjaga. Kontrollige kohaliku kokkuleppimise korda oma valdkonna kollektiivlepingust.

Kollektiivleping ei ole sama, mis tööleping.

Tööleping

Enne töö alustamist sõlmige tööandjaga kirjalik tööleping. Kui teil tekib probleeme, võite kirjalikust lepingust kontrollida, mida tööle asudes kokku lepiti.

Töölepinguga kohustute tegema kokkulepitud tööd ja tööandja kohustub maksma selle eest kokkulepitud palka ja järgima töötingimusi.

Tööleping tasub alati teha kirjalikult. Ka suuline leping on Soomes pädev, kui tüli tekkimisel on kirjaliku lepinguga lihtsam tõendada, mida töö algamisel kokku lepiti. Kui aga sõlmite töölepingu suuliselt, peab tööandja andma teile kirjaliku selgituse teie töölepingu tingimuste kohta.

Veenduge, et teie töölepingus on järgmised seigad:

• Tööandja nimi.
• Töötaja nimi, st teie nimi.
• Töö alguspäev.
• Kas tööle kohaldatakse katseaega ja kui pikk see on?
  • Katseaja eesmärk on anda teile ja teie tööandjale aega mõelda, kas soovite oma töölepingut jätkata. Maksimaalne kestus on tavaliselt kuus kuud. Katseajal võib nii töötaja kui tööandja töölepingu üles öelda etteteatamata.
• Töö kestus:
  • Kas tööleping on tähtajatu (ehk kehtib tähtajatult) või tähtajaline?
  • Kui tööleping on tähtajaline, peab töölepingus olema märgitud põhjus. Soome valitsus valmistab siiski ette eelnõu, mis võimaldab sõlmida kuni üheaastaseid töölepinguid ilma õigustatud põhjuseta. See võib jõustuda juba 2026. aastal.
  • Tähtajalise lepingu lõpukuupäev või eeldatav lõpukuupäev.
• Kus tööd tehakse?
• Millised on teie tööülesanded?
• Kui palju töö eest makstakse palka
  • Kollektiivleping määrab, milline on teie töö eest makstav miinimumpalk. Soomes ei ole miinimumpalgaseadust.
• Palgamaksepäev.
• Tööaeg ehk mitu tundi tööd tehakse.
  • Täiskohaga töö tähendab Soomes tavaliselt töötamist 5 päeva nädalas ja maksimaalselt 8 tundi päevas.
  • Kui töötate perioodiliselt, võib tööaeg varieeruda. See peab siiski olema kooskõlas sektori kollektiivlepinguga.
  • Ületundide ja pühapäeval tehtud töö eest makstakse Soomes seaduses sätestatud lisatasu. Lisatasud õhtuse ja nädalavahetuse töö eest lepitakse sageli kokku kollektiivlepingutes.
  • Kui teil on osalise tööajaga leping, proovige hankida piisavalt tunde, et saada piisavalt palka. Minimaalne tundide arv tähendab, et saate vähemalt töölepingus lubatud tundide arvu.
  • Kui töölepingus on tundide arv näiteks 0-20 tundi nädalas, siis ei pruugi te mõnel nädalal üldse tööd ega palka saada.
  • Kui olete tööandja algatusel nõustunud muutuva tööajaga (näiteks 10-30 tundi nädalas), peab tööandja teile selgitama, kuidas tööaeg praktikas varieerub.
  • Märkige alati üles, millal ja mitu tundi olete tööl olnud. Märkmete põhjal saate kontrollida, kas palk on arvestatud õigesti. Sellest võib olla abi ka tüli tekkimisel.
• Korralise puhkuse määramine:
  • Puhkusepäevi koguneb, kui töötate vähemalt 35 tundi kuus või 14 päeva kuus.
  • Kui tööleping on kehtinud alla aasta, koguneb puhkusepäevi 2 päeva kuus.
  • Kui leping on kehtinud üle aasta, koguneb puhkusepäevi 2,5 päeva kuus.
• Ülesütlemisaeg:
  • Ülesütlemisaeg tähendab, kui kaua töö kestab peale seda kui teie ise või tööandja on töölepingu üles öelnud.
  • Tööandjal peab alati olema töölepingu üles ütlemiseks kaalukas põhjus.
  • Tööandja ei või öelda üles tähtajalist töölepingut enne selle lõppemist.
  • Töötaja ei või tähtajalist töölepingut enne selle lõppemist üles öelda, kuid tavaliselt on selles võimalik tööandjaga kokkuleppele jõuda.
• Millist kollektiivlepingut teie valdkonnas kohaldatakse?

Lugege oma tööleping enne allakirjutamist hoolikalt läbi. Kui mingi koht on ebaselge, ärge kirjutage lepingule alla.

Kontrollige, kas olete töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja

Kontrollige alati tööandjalt, et te allkirjastate nimelt töölepingu (soome keeles “työsopimus”). Kui tööandja pakub tööd hoopis füüsilisest isikust ettevõtjana, ei ole teil töösuhet ettevõttega, kus te töötate. Sellisel juhul võib lepingut nimetada töölepingu asemel käsunduslepinguks (soome keeles “toimeksiantosopimus”).

Füüsilisest isikust ettevõtjana ei ole te Soome tööaja- ja töötervishoiu ning tööohutuse õigusaktidega kaitstud ja samuti ei ole teil õigust töötervishoiuteenustele. Kui olete füüsilisest isikust ettevõtja, ei paku teie tööandja teile kohustuslikku tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust ning te peate ise hoolitsema oma kindlustuse eest.

Kui teie töö vastab töösuhte kriteeriumidele, on tegemist Soome õiguse kohaselt töösuhtega, isegi kui olete sõlminud näiteks käsunduslepingu.

Palga arvestusleht

Palk tuleb maksta pangakontole. Sularahas saab palka maksta ainult siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Selline põhjus võib olla näiteks see, et töötajal ei ole pangakontot. Pangakonto on isiklik.

Konto avamisel vajate passi või muud ametlikku isikut tõendavat dokumenti. Konto avamine on lihtsam, kui teil on Soome isikukood. Isikukoodi saate taotleda Soome Digi- ja rahvastikuandmeteametist. Üksikasjalikumaid juhiseid isikukoodi taotlemiseks Soome Digi- ja rahvastikuandmeteameti veebilehelt (soome, rootsi ja inglise keeles). Uurige pangast, milliseid muid dokumente on pangakonto avamiseks vaja.

Kui teile makstakse palka, peaksite alati saama palga arvestuslehe. Palgalehel on kirjas, kui palju teile on palka makstud, mis on teie brutopalgast maha arvatud ja kui palju raha ehk netopalka makstakse seejärel teie pangakontole.

Iga kord, kui teile makstakse palka, maksate oma palgast makse ja muid seaduses sätesatud makseid. Seega ei laeku pangakontole kogu töölepingus kokkulepitud palk.

Kontrollige alati hoolikalt oma palgalehte! Leiate palgaarvestuslehel kasutatud terminite tõlked pildi alt.

Soomekeelse palgalehe näidis

Palgata praktika

Palgata praktika on seaduslik vaid siis, kui praktikakohta pakutakse ametliku õppeasutuse või kohaliku tööhõiveameti kaudu. Kui tööandja soovib töötaja sobivust testida, saab töölepingus kokku leppida katseaja. Ka katseajal peate saama palka.

Teil on õigus instrueerimisele

Instrueerimine tähendab, et teile õpetatakse teie uued tööülesanded ja töökoha reeglid. Nõnda tutvute oma töö ja töökohaga, saate teavet töökoha üldjuhiste, masinate ja seadmete kasutamise kohta, tööohutusest ning tööga kaasnevate ohtude ja riskide kohta. Instrueerimisperioodi eest tuleb teile maksta palka.

Kui jääte haigeks, on teil õigus haiguspuhkusele

Kui haigestute, teatage viivitamatult tööandjale või ülemusele, miks puudute töölt. Kui tööandja nõuab, minge arstile ning esitage tööandjale arstitõend.

Teile tuleb maksta haigestumise päeva eest palka, kui see oleks olnud tööpäev. Kui haigus kestab edasi ja te ei saa tööle minna, tuleb seaduse järgi maksta töötasu ka haigestumise päevale järgneva 9 argipäeva eest, kui need oleksid olnud Teie tööpäevad. Kui olete samas töökohas töötanud vähemalt 1 kuu, makstakse teile kogu tavapärane töötasu. Kui olete tööl olnud alla kuu, saate poole (50 %) tavalisest palgast.

Kontrollige üle, kuidas on selles osas kokku lepitud teie valdkonna kollektiivlepingus. Tavaliselt on kollektiivlepinguga kokku lepitud sellest paremad tingimused ehk kui olete kauem haige, saate täispalga rohkem kui üheksa päeva eest.

Töötervishoid

Tööandja on kohustatud hoolitsema töötervishoiuteenuse eest, mis aitab töötajatel oma tervise ja töövõime eest hoolitseda. Paljud tööandjad pakuvad oma töötajatele ka arstiabi.

Samuti peab tööandjal olema kindlustus õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste puhuks. Näiteks kui vigastate end töökohal või tööle minemisel, hüvitab kindlustus selle õnnetuse. Kui teiega juhtub tööõnnetus, on oluline, et teavitaksite sellest kohe oma tööandjat või otsest ülemust.

Lisateavet

Siseministeeriumi mobiilirakendus Work Help Finland on mõeldud Soome saabuvatele ja Soomes viibivatele välistöötajatele. Rakendusest saate teavet oma õiguste ja kohustuste kohta töötajana Soomes.
Rakenduse allalaadimine (eesti, inglise, albaania, araabia, bengali, bosnia, dari, farsi, hindi, kurdi, mandariinihiina, nepali, portugali, prantsuse, rumeenia, vene, rootsi, somaali, tai, türgi, ukraina, usbeki, urdu, vene ja vietnami keeles)

InfoFinland on mitmekeelne veebileht, mis pakub teavet inimestele, kes plaanivad Soome kolida või juba elavad siin.
InfoFinland (eesti, soome, rootsi, inglise, vene, ukraina, prantsuse, hispaania, türgi, hiina, farsi ja araabia keeles)