Tunne oma õigusi ja kohustusi
Nii teie kui tööandja õigusi ja kohustus reguleerivad Soomes seadused ja kollektiivlepingud.
Välisriikidest pärit töötajatel on Soomes samad õigused ja kohustused, mis soomlastel.
Kedagi ei tohi diskrimineerida vanuse, päritolu, rahvuse, keele, usutunnistuse, veendumuste, arvamuste, poliitilise tegevuse, ametiühingutegevuse, perekondlike suhete, tervisliku seisundi, puude, seksuaalse sättumuse või muul isiklikul põhjusel.
Näiteks on keelatud maksta teile madalamat palka, sest olete välismaalane.
Samuti on keelatud diskrimineerimine soo, soolise identiteedi või soolise väljenduse alusel.
Kollektiivleping.
Kollektiivleping on töötajaid esindava ametiühingu ja tööandjate liidu vahel sõlmitud kokkulepe tööandjate ja töötajate õiguste ja kohustuste ehk töötingimuste kohta. Siia hulka kuuluvad palk, palgalisad, tööaeg, puhkus ja õigus koolitusele.
Peaaegu igal sektoril on oma kollektiivleping. Näiteks kaubandussektoril, puhastusteenindusel ja ehitusvaldkonnal on oma kollektiivleping. Paluge oma sektori kollektiivlepingut tutvumiseks oma töökohal või ametiühingust.
Kollektiivleping ei ole sama, mis tööleping.
Tööleping
Enne töö alustamist sõlmige tööandjaga kirjalik tööleping.Kui teil tekib probleeme, võite kirjalikust lepingust kontrollida, mida tööle asudes kokku lepiti.
Töölepinguga kohustute tegema kokkulepitud tööd ja tööandja kohustub maksma selle eest kokkulepitud palka ja järgima töötingimusi.
Tööleping tasub alati teha kirjalikult. Ka suuline leping on Soomes pädev, kui tüli tekkimisel on kirjaliku lepinguga lihtsam tõendada, mida töö algamisel kokku lepiti. Kui aga sõlmite töölepingu suuliselt, peab tööandja andma teile kirjaliku selgituse teie töölepingu tingimuste kohta.
Töölepingus tuleb vähemalt samaväärsetes töötingimustes kokku leppida, kui oma valdkonna kollektiivlepingus.
Veenduge, et teie töölepingus on järgmised seigad:
- Osapooled:
- Tööandja nimi ning asukoht või tegevuskoht
- Töötaja nimi ja kodukoht
- Kas tööle kohaldatakse katseaega ja kui pikk see on?
- Katseaja eesmärk on anda teile ja teie tööandjale aega mõelda, kas soovite oma töölepingut jätkata. Katseajal võib nii töötaja kui tööandja töölepingu üles öelda etteteatamata. Maksimaalne katseaeg on kuus kuud.
- Töö kestus:
- Kas tööleping on tähtajatu (ehk kehtib tähtajatult) või tähtajaline?
- Kui tööleping on tähtajaline, peab töölepingus olema märgitud põhjus.
- Tähtajalise lepingu lõpukuupäev või eeldatav lõpukuupäev.
- Kus tööd tehakse?
- Millised on teie tööülesanded?
- Kui palju töö eest makstakse palka
- Kollektiivleping määrab, milline on teie töö eest makstav miinimumpalk. Soomes ei ole miinimumpalgaseadust.
- Palk makstakse pangakontole.
- Palgamaksepäev.
- Tööaeg ehk mitu tundi tööd tehakse.
- Täiskohaga töö tähendab Soomes tavaliselt töötamist 5 päeva nädalas ja maksimaalselt 8 tundi päevas.
- Ületundide ja pühapäeval tehtud töö eest makstakse seaduse kohaselt lisahüvitist. Lisatasud õhtuse ja nädalavahetuse töö eest lepitakse sageli kokku kollektiivlepingutes.
- Kui teil on osalise tööajaga leping, proovige hankida piisavalt tunde, et saada piisavalt palka. Minimaalne tundide arv tähendab, et saate vähemalt töölepingus lubatud tundide arvu.
- Kui töölepingus on tundide arv näiteks 0-20 tundi nädalas, siis ei pruugi te mõnel nädalal üldse tööd ega palka saada.
- Märkige alati üles, millal ja mitu tundi olete tööl olnud. Märkmete põhjal saate kontrollida, kas palk on arvestatud õigesti. Sellest võib olla abi ka tüli tekkimisel.
- Millal töö algab?
- Korralise puhkuse määramine:
- Puhkusepäevi koguneb, kui töötate vähemalt 35 tundi kuus või 14 päeva kuus.
- Kui tööleping on kehtinud alla aasta, koguneb puhkusepäevi 2 päeva kuus.
- Kui leping on kehtinud üle aasta, koguneb puhkusepäevi 2,5 päeva kuus.
- Ülesütlemisaeg:
- Ülesütlemisaeg tähendab, kui kaua töö kestab peale seda kui teie ise või tööandja on töölepingu üles öelnud.
- Tööandjal peab alati olema töölepingu üles ütlemiseks kaalukas ja mõjuv põhjus.
- Tööandja ei või öelda üles tähtajalist töölepingut enne selle lõppemist.
- Töötaja ei või tähtajalist töölepingut enne selle lõppemist üles öelda, kuid tavaliselt on selles võimalik tööandjaga kokkuleppele jõuda.
- Millist kollektiivlepingut teie valdkonnas kohaldatakse?
Lugege oma tööleping enne allakirjutamist hoolikalt läbi. Kui mingi koht on ebaselge, ärge kirjutage lepingule alla.
Palgata praktika
Palgata praktika on seaduslik vaid siis, kui praktikakohta pakutakse ametliku õppeasutuse või TE-büroo kaudu. Kui tööandja soovib töötaja sobivust testida, saab töölepingus kokku leppida katseaja. Ka katseajal peate saama palka.
Teil on õigus instrueerimisele
Instrueerimine tähendab, et teile õpetatakse teie uued tööülesanded ja töökoha reeglid.Nõnda tutvute oma töö ja töökohaga, saate teavet töökoha üldjuhiste, masinate ja seadmete kasutamise kohta, tööohutusest ning tööga kaasnevate ohtude ja riskide kohta.
Kui jääte haigeks, on teil õigus haiguspuhkusele
Kui haigestute, teatage viivitamatult, miks puudute töölt. Kui tööandja nõuab, minge arstile ning esitage tööandjale arstitõend.
Kui haigestute, on tööandjal kohustus maksta teile haiguspäeva eest palka. Palka saate ka üheksa muu tööpäeva eest, kui olete ikka veel haige. Kui olete tööl olnud vähemalt 1 kuu, saate täispalga. Kui olete tööl olnud alla kuu, saate poole (50 %) tavalisest palgast.
Kontrollige üle, kuidas on selles osas kokku lepitud teie valdkonna kollektiivlepingus. Tavaliselt on kollektiivlepinguga kokku lepitud sellest paremad tingimused ehk saate täispalga enamate päevade eest.
Töötervishoid
Tööandja on kohustatud hoolitsema töötervishoiuteenuse eest, mis aitab töötajatel oma tervise ja töövõime eest hoolitseda. Paljud tööandjad pakuvad oma töötajatele ka arstiabi.
Samuti peab tööandjal olema kindlustus õnnetusjuhtumite ja kutsehaiguste puhuks. Näiteks kui vigastate end töökohal või tööle minemisel, hüvitab kindlustus selle õnnetuse.